PEAPIISKOPI VALIMISED 25.-26.11.2014
    Uue peapiiskopi ametissepühitsemine
    Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 02.02.2015 kl 12
Neljapäev, 20. september 2018



EELK uueks peapiiskopiks valiti Urmas Viilma
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXIX Kirikukogu valis 26. novembril uueks peapiiskopiks Urmas Viilma. Peapiiskop electus Urmas Viilma on Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja, konsistooriumi kantsler. Kuni uue peapiiskopi ametisseseadmiseni 2. veebruaril 2015 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus täidab piiskop Einar Soone peapiiskopi kohustusi. Loe edasi »
Kes on kiriku peapiiskop ehk ülemkarjane?
Peapiiskop on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kõrgeim vaimulik juht ja ülemkarjane. Peapiiskopi õigused ja kohustused on sätestatud EELK põhikirjas ja EELK kirikuseaduses. Peapiiskopi kirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Loe edasi »
Peapiiskopi valimised
Miks valitakse? Peapiiskop Andres Põder saab 22. novembril 65-aastaseks, seejärel siirdub peapiiskop emerituuri. Kuni uue peapiiskpi ametisseseadmiseni 2. veebruaril täidab piiskop Einar Soone peapiiskopi kohustusi. Kirikukogu valib peapiiskopi 25.-26. novembril. Loe edasi »

URMAS VIILMA
Loe lähemalt »

OVE SANDER
Loe lähemalt »

MARKO TIITUS
Loe lähemalt »

JOEL LUHAMETS
Loe lähemalt »

TIIT SALUMÄE
Loe lähemalt »
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (1. osa)
Loe edasi »
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (2. osa)
Loe edasi »
Vestlus EELK peapiiskopikandidaatidega (3. osa)
Loe edasi »
Senised piiskopid EELKs
Loe edasi »
Ülemkarjased aegade tuultes 1. osa
Kristjan Luhamets / Eesti Kirik
Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet.
Loe edasi »
Ülemkarjased aegade tuultes 2. osa
Kristjan Luhamets / Eesti Kirik
16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja. Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis tunnustuse kiriku ühtsuse taastamise eest, ent suurejooneline piiskopkondade rajamise plaan jäi üksmeele puudumisel siiski teostamata.
Loe edasi »
Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa
Kristjan Luhamets / Eesti Kirik
Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906).
Loe edasi »
Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa
Kristjan Luhamets / Eesti Kirik
Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla.
Loe edasi »
1939. aasta ärev sügis – kirikukriis ja EELK kolmanda piiskopi valimine
Priit Rohtmets / Kirik ja Teoloogia
1939. aasta september algas ärevate teadetega, et Saksa väed on alustanud sõjalist sissetungi Poola. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Alanud oli Teine maailmasõda. Juba septembris kandusid maailmasõja pinged ka Eestisse, kuna Nõukogude Liidu surve tõttu ja 28. septembril sõlmitud nn baaside lepingu tulemusena rajati end neutraalseks kuulutanud iseseisva Eesti riigi territooriumile Nõukogude Punaarmee baasid. Hiljutised sündmused Ukrainas tõestavad, et meie idanaabri suhtumine oma naabritesse pole 75 aasta jooksul oluliselt muutunud.
Loe edasi »
Piiskopivalimistest ja piiskopiameti tähendusest EELKs Jakob Kuke ja Hugo Bernhard Rahamäe piiskopiks valimise ajal
Priit Rohtmets / Kirik ja Teoloogia
Lähenevad luteri kiriku peapiiskopivalimised tõotavad tulla huvitavad ja arvamusterohked. Esimesed spekulatiivse iseloomuga kirjutised on ajakirjanduses juba ilmunud ja küllap tuleb neile lähiajal lisa ka tõsisemate artiklite näol.
Loe edasi »
Kirikujuhi valimine nõukogude moodi 1949. aastal
Riho Altnurme / Kirik ja Teoloogia
Kas juhte peaks valima või on parem, kui keegi asjatundja määrab? Demokraatiaga harjunud inimestele võiks tunduda loomulik, et parem on valida. Siiski pole see alati enesestmõistetav, tihti tuuakse vastuargumente valimise kahjuks. Valitud kandidaat ei pruugi olla parim, kuna inimesed võivad endale juhti valides eelistada kedagi, kes ei teeks neile ebamugavaid otsuseid – ega mingeid reforme.
Loe edasi »
Piiskopiametist Uues Testamendis ja algkristluses
Vallo Ehasalu / Kirik ja Teoloogia
„Kui keegi igatseb piiskopiametit, siis ta igatseb kaunist tööd“ (1Tm 3:1). Ka piiskopiametist kirjutamine võib olla ilus töö. Arutledes piiskopiameti päritolu küsimust, avaneb meie ees kahe rahva kultuurilugu. Nimelt jääb meie jaoks teadmatusse paar aastakümmet kirikus pea läbi aegade olemas olnud piiskopiameti tekkest.
Loe edasi »
„Praegusel ajal oleks võimalik ka mitu kandidaati“ – peapiiskopi valimistest 1987. aastal
Kirikumüürid olid nõukogude ajal piiriks, mille vahelt väljumine tõi endaga tavaliselt kaasa omajagu probleeme, mida enamik kirikuõpetajaid oli aastakümnete jooksul õppinud vältima.
Loe edasi »

EELK Konsistoorium, Kiriku plats 3, 10130 Tallinn • tel 627 7350, faks 627 7352 • konsistooriumeelk.ee